Ođđa ássiid birra

Ohcejogas doaimmai 1820-logu loahpas pahpan Jacob Fellman, gii lea čállán dan áigodaga birra go son lei Samis girjeraiddu (4.oasi) "Antecningar under min vistelse i Lappmarken." čuovvovažžas áiggon muitalit maid son lea čállán čállinraiddu 3. oasis ođđa ássiid birra.

Maiddái Anára ássit čoahkkiidit suopmelččcain ja sápmelaččain. Ovddes áigge verrui biddjon ođđa ássiid lohku lea dal vihtta. Sin vearrun lea mearreduvvon 5/8 mantalohkun ja dan vuođđu lea sápmelaččaid vearro-ortnet. Dan áigái vearromáksima vuođđun lei sierra guovlluin Sámieatnamis earálágan. Fellman čilge vuđolaccat eallindilálašvuođaid ja muitala vassan jagiid áigásaš eallima birra muhto lohka áhte erenomážit jagi 1830 leat Anár guovllu sámit álgán gáibidit ođđadáluid alcceseaset. Go ođđadállu lei vuodduduvvon, de álggos sii skahppo suopmelaččain ovtta dahje guokte gusa lonuheamin daid bohccuiguin. Dáluid huksema lasssin sii álge maid njaskat rođuid bealdun. Juos váldá farrui daidge, geat aiddobáliin leat huksegoahtán dálu, lea ođđaássiid lohku dal jagi 1831 juo 14.

Dat ođđadálut leat:

MUTTUSJÁVRI, seammanammasaš jávrri gáttis. Sápmelaš, guhte lei Ohcejoga kirkohearra Helandera máhká, lei huksegoahtan dan jagi 1757. Dat lei Anara vuosttamus ođđadállu. Dálus leat máŋga gusa, muhto ii bealdu.

THULE, guokte ođđadálu Gápmasjotgáttis, miilabeale bajásguvlui johkanjálmmis, Vasttusjávrri gáttis. Dálut lea merkejuvvon eanangirjái jagi 1830, muhto eai leat biddjon verrui.

AKUJÄRVI, seammanammasaš jávrri gáttis guokte ođđa dálu, mat eai leat biddjon verrui eaige leat vissasit vel merkejuvvon eanangirjái.

AVVILJOTNJÁLBMI, maiddái guokte ođđadálu mat eai leat biddjovvon verrui, merkejuvvon eanangirjái 1830.

KOPPELO, Avviljotnjalmmis bajásguvlui, merkejuvvon eanangirjái 1829, ii biddjon verrui.

KYRÖ, man nammasaš gillái gullet njeallje ođđadálu Avviljoga viesttarlbealde beannotmiilla Avviljotnjálmmis bajásguvlui. Daid dáluid lassin Kyrö siidda bajabealde leat vel guokte oktonaš ođđadálu Avviljotgáttis.

Anár gihligotti gearretbeavdegirjjis 1.3.1758 oidno, ahte Mutusjávrri ođđadálut ledje merkejuvvon seamma jagi, nubbi Heaika Mihkubártnái, gii lei eret Gihttel Kyrö nammasaš gilis. Sus dálu huksenbargu maŋŋonii geafivuođa dihtii. Nuppi dálu vuođđudii vearrosápmelaš Heaika Heaikabartni Kuuva, gii lei eret Anáris.

Buot ođđadáluin lei fuođđar bures fitnemis šibihiidda ja geasseguohtuneatnamat omiide leat albma buorit. Gálbbiid ja gusaid lávejit biepmat badjel dálvvi. Gusaid lohku dáluid mielde jorrá njealljis logi rádjái, muhtin dálus lea juobe 14 gusa ja eanaš dáluin lea okta heasta. Jagi 1830 ledje Anár ođđadáluin oktiibuot 100 gusa, 18 heastta ja 200 savzza ja dan lassin leat burrut ja gálbbit. Muhtin dálus ledje maiddái bohccot. Fellman muitala ahte bealdduid šaddadeapmi lea dan rádjai leamašan dušše siidoaealáhus. Fellman lohka, ahte dušše guhta dalu ellet eanandoaluin.