Evá-Hánssa muitun

Go gullen iežan verdde Evá-Hánssa (Hans Nuorgam) jápmimis, de máŋggalágan muittut badjánedje mu millii.

Deiven su vuosttas háve giđđat 1946 Áŋŋelis. Hánsa ja su vánhemat ledje mu lagamus ránnját. Muittán ainge dán min deaivvadeami ja muittán vel dange, mas mii hálešteimmet.

Guhkes skábmaeahkediid mun lávejin orodit Hánssa ja su áhči luhtte. Guldalin, go soai hálaiga boazobargguid birra. Dalle ohppen diehtit, maid árbedieđuin boazodoalus oaivvildede. Hánssa ruoktu lei hui guoibmás báiki, áibbas earálágan go dat báikkit main ieš ledjen bajásšaddan. Dalle áddejin ahte gávdnojithan dán máilmmis ustitlašge olbmot.

Evá-Hánssa nuorravuođa máilmmis ovttaskas olmmoš ja bearaš ledje oassin viidáset sohkaollisvuođas. Ovttaskas olmmoš, bearaš ja sohka lei dorvvasteamen dán servošii gullevaččaid eallinvejolašvuođaid. Buot vealtameahttun áššit ohppojuvvojedje ja váldojuvvojedje atnui bearraša dahje soga siste. Lagamus bearraša olggobealde olbmot barge ovttas sogalaččaiguin ja siidaguimmiiguin, dasto ránnjágiliid ássiiguin. Áiggi mielde lassánedje oktavuođat vierrásiiguin vuosttažettiin riddoguovllus dahje stuorát giliin lonuhangávppi oktavuođas.

Riegádanskeaŋkan Hánsa lei ožžon hearkkes ja fihtolaš miela. Su dovde vitmes badjealmmájin ja guoibmás, mearrediđolaš olmmožin. Buot son fuobmái. Bohccuiguin rasildettiin son diđii, mo goas galggai doaibmat. Doaimmaidisguin son čájehii ahte árbedihtui gulle buot dat beaivválaš dieđut ja dáiddut, maid son lei oahppan dain ovddit buolvvain. Ja son fas ieš sirddii árbedieđu muitalusaid bokte midjiide nuorabuidda. Maŋŋelis lean fuobmán ahte su muitalusain gávdnui ollu duohtavuohta.

Erenoamáš bures mu millii leat báhcán Hánssa muitalusat das, mo ovdalaš áiggiid barge bohccuiguin. Dálveguovdil badjeolbmot čohkkejedje bohccuid duoddaris ja vuomis, niestin alas, suodjin lávvoloavdda ja oađđinvuolážin duollji.

Nanusvuohta, gierdavašvuohta, roahkkatvuohta ja eallinhálo adde Hánsii návccaid ceavzit váttisge dilis. Dálveguovdil ruostibuolašin badjeolmmoš šattai birgehallat návddiiguin. Muhtumin heajos dálkin sáhtii geavvat nuge ahte bohccot jávke borgga sisa nu, ahte ii báhcán ii luoddage. Dát dagahii ollu liigebarggu. Bohccuid ozadettiin olmmoš sáhtii iešge láhppostit. Garra buolašin goavis davvimáilmmis eallin lei dihtoláhkai hui oktageardán: olmmoš galggai vuosttažettiin geahččalit birget. Máŋgii lean imaštallan, man garra dilis dalá badjeolbmot leat gártan rabbat áigáiboađuset.

Bohccuiguin bargan lei láddadan Evá-Hánssa olmmožin. Son lei šaddan váldit ovddasvástádusa alddis ja jurddašit maiddái earáid. Dákkár vásttolaš eallinvuohki heivešii ovdamearkan dálá olbmuide. Hánsa lei iežas vásáhusaid bokte oahppan áddet ahte olmmoš lea oassi luonddus. Su buolvva badjeolbmuid eallinvuohkái gulai addima ja oažžuma dássedeaddu, ja dákkár dássedeattu juksan lei guhkás oppa boazodoalloservodaga ovddasvástádusa duohken.

Šáddevári ja Báišduoddara gárddástallamiin oidnen, man bures Hánsa gulahalai bohccuiguin. Son lei beaivválaš boazobargguid bokte šaddan ollásit sisa iežas eallinbargui. Hánsa dovddai bohccos buot, maid olmmoš dárbbašii, vai sáhtii bargat bohccuiguin. Son diđii, mo dálá boazodoalus sáhtii atnit ávkin buolvvaid mielde čoggon árbedieđu.

Hánsa lei mielde Sámi soađis. Soađi maŋŋá son beasai leat duođašteamen servodaga johtilis nuppástuvvama, man váikkuhusat vuhttojit ainge badjebearrašiid eallimis. 1960-logus boazodollui boahtigohte mašiinnat ja seammás dán ealáhusa mearkkašupmi sámekultuvrra geađgejuolgin geahppánišgođii.

Mohtorgielkkáid ja eará mohtorfievrruid atnuiváldin dagahii liigegoluid, ja boazodoallit šadde smiehttagoahtit, gos galge lassedietnasa. Evá-Hánsa gulai daidda vuosttas badjeolbmuide, geat bargagohte boazodoalu lassin maiddái turismmain.

Hánsa lei maiddái servodatberošteaddji. Min oktasaš áššiid dikšun geasuhii su. Son lei mielde Sámi Parlameahttas. Su váibmoguovdoáššin lei badjeolbmuid áigáiboađu dorvvasteapmi.

Guoibmi Karoliinná ja bearrašis fuolaheapmi ledje earret eará Evá-Hánssa eallimis dat mávssolaš áššit.