Leago dálkkádaga rievdan bissovas fenomena?

Ii lea guhkkes aigi dasa go dieđihuvvojedje manimus dutkanbohtosat dálkkádaga liegganeami vaikkohusaid birra. Máilmmiviidosas dálkkádatrievdan ja dan vejolas váikkuhusat bohte dábálas olbmo dihtui 1980-logus. Dálkkádaga nuppástuvvamii váikkuha njuolgga ng. saddovistefenomena, man ozzot áigái earálágan fysihkalalas kemiijalas fenomenat. Áibmogearddi saddovistegásat dego cáhcelievla, citnadioksiida (CO2), metána (CH4) ja freonat (CFC-gásat) hehttejit beaivváza lieggasa hevrrideami eanaspáppa alde. Áibmogearddis leat lunddolaccat dihto mađe saddevistegásat dego √®itnadioksiida ja cáhcelievla, maid geazil eanaspáppa liekkasvuođadilli bissu dan dásis ahte dat dahká eallima vejolazzan. Muhto jos áibmogearddi saddovistegásat lassánit badjelmeari, de dat jođálmahttá eanaspáppa liegganeami ja ná váikkuha njuolgga globála dálkkádat- ja ekosystemii. Bissovas dálkkádatnuppástusaid árvvostallan lea váttis, dasgo guhkit áiggi sisa dálkkádagas leat álo leamas lieggaset ja galbmaset áigodagat. Luohtehahtti statistihkkadieđut globála liekkasvuođadiliin leat dusse manimus cuohte jagi áigodagas.

Riikkaidgaskasas dutkanovttasbargu Panel on Climate Change (IPCC) dutká dálkkádaga ovdáneami ja dieđiha das aktiivvalaccat. Dutkamusaid mielde lea juo vuohttimis ahte dálkkádat leat duođaidge rievdagoahtán. Hui bures dát boahtá ovdan mearradási badjáneamis, man oazzu áigái polárajihkiid suddan ja nuppe dáfus cázi lunddolas viidun liegganeami oktavuođas. Árvvostallamiid mielde mearadássi badjána jagi 2100 rádjai 15-95 cm. Dákkár globála ovdáneapmi cuozásii garrasit erenoamázit vuollegis riddoguovlluid ássiide.

Arktalas guovlluide dálkkádatrievdan ja saddovistefenomena váikkuhivccii dutkamusaid mielde guovtteláhkai. Dálkkádaga rievdan boahtá oidnosii sihke jihkiid suddamis ja Jieknaábi liegganeamis. Muhto dálkkádaga rievdan sáhttá váikkuhit maiddái nuppeláhkai. Áibmogearddi sierra gerddiin dáhpáhuvvi dálkkádatnuppástusat sáhttet rievdadit sihke biekkaid ja mearrarávnnjiid johtinháltti. Jos ovdamearkka dihte Golf-rávnnji hálti nuppástuvvá dahje dan golganfápmu geahppána, de dat cuozásii njuolgga erenoamazit Davviriikkaide nu, ahte dálvvit coskkosedje.

Nubbi arktalas ekosystemii váikkuheaddji váralas fenomena lea áibmogearddi otsona geahppáneapmi, man jođálmahttet dálkkádaga molsasuddamat ja industriijas boahtti klorafluorakarbonáhtat (CFC) ja aerosolat. Otsona lea okta áibmogearddi gásain, man sierra ulbmilin lea sillet beaivváza ultraviolehttasuonjardeami. Manimus logijagiid áigge lea fuomásuvvon ahte stratosfáragearddis 25-40 kilomehtera allodagas otsonagássa lea mealgat geahppánan, mii lea leamas erenoamás calbmáicuohcci davvi spábbabealis.

Otsona geahppáneami geail beaivváza ultraviolehttasuonjardeapmi cuohcá njuolgga eanaspábbii. Liiggálas ultraviolehttasuonjardeapmi vahágahttá buot ealli seallaid, sattuid, ealliid ja olbmuidge. Ultraviolehttasuonjardeami meari váikkuhus lassána arktalas guovlluin maiddái muohttaga dávistanváikkuhusaid bokte. Davvi spábbabeali otsona geahppáneapmi sáhttá guhkit áiggi sisa váikkuhit arktalas saddo- ja eallislájaide.

Maiddái dálkádaga liegganeami vaikkuhusta guolásteapmái boađasedje dovdot mánggaláhkai. Mearracázi liegganeapmi sáhttá dagahit suorra nuppástusaid sihke buvttdeapmái ja guollenáliid seavzimii. Dutkit leat dan miela ahte liegganemi geazil dorski ja sallit bohtet sirtasuvvat davás guvlui Davvemearas. Dutkit maid einnostit, ahte cuovovaš 100 jagi siste Davvemeara guollesalas boahtá lassánit 3-5 gearsásazzan.

Davvi spábbabealli gullá oassin globála biras- ja dálkkádatsystemii. Lea vealtameahttun ahte gávdno ovttasbargu sihke davvi spábbabeali riikkaid gaskkas ja máilmmiviidosaccat, vai nuskkiid váikkuhusaid sáhttá geahpedit davvi spábbabealis. Maŋimuš logijagiid áigge lea ollu coggojuvvon dehálas diehtu nuskkiid birasváikkuhusain, mas oktan ovdamearkan lea raporta birrasa dilis arktalaš guovlluin: Arctic Pollution Issues (1997) ja Enrironmental Pollution of the Arctic (AMAP Report 2002:2). Cuovvovas mávssolas lávki ovddosguvlui lea áigáioazzut máilmmiviidosas mearrádusaid, mat geatnegahttet ja catnet riikkaid bargat velge eanet birassuodjalusa ovdii.

Coahkaigeassun sáhttá dadjat ahte dálkadatnuppástusa vaikohusat leat:
1. mearra cáhzi loktana jos jienat suddet ja cáhzi lieggana
2. biekkat ja cáhzerávnnjit nuppástuvvet
3. alit liekkasvuohta váikko girsii
4.lieggasut eananvuođđu lasiha biepmoádnasiid geavahusa (jorrama)
5. máddelut eallit ja šaddut sevzet buoret go guovllu árbevirolaš nálit
6. biepmohavkamat sáhtet lassánit
7. davviguovlluid guolástus ávkásuvvá
8. otsonageardi hedjona
9. ultavioleahta suonjardeapmi lassána
10. alla ultravileahta suonjardeamni mearri vaikkuha jávrriid eallimii
11. badjelmearása suonjardeapmi vaikkoha mearra sattuid seavzimii