Buresbirgejumi haddi

Birasvahágat ja Siberiia eamiálbmogat


Sovjetlihtu "stáhtalaš luondokomitea" lea gárvvistan gártta Siberiia birasvahágiid birra. Buot orru leamen ortnegis dakko, gokko Irtysh-eatnu golgá Ob-etnui (ostajáhkaid ja vogulaid ássanguovllut). Muhto go geahččá dárkileappot gártta, de duohtavuohta čielgagoahtá johtilit.

Viidodagas, mii lea 4000 kilomehtera guhkki davil máttás, lea buohkanassii golmma miljovnna njealjehaskilomehtera viidosaš čážádatortnet (13,5 % oppa Sovjetlihtu viidodagas). Hálddahuslaččat dasa gullet Tjumen'a, Omsk'a, Novosibirsk'a, Kemerovo, Sverdlovsk'a ja Altai biiregottit. Doppe leat valjis buotlágan šattut ja eallit, muhto doppe leat maiddái Sovjetlihtu stuorámus oljo- ja eanagássariggodagat. Jagis 1964 doppe lea bumpejuvvon badjel vihtta miljárdda tonna olju. Jahkeduháha loahpa rádjai doppe fidne vel oljju árvvu mielde 500 000 tonna jagis. Dan maŋŋá olju lea lohppii geavahuvvon moattelot jagis.

Oljju bumpedettiin sullii guokte proseantta bumpejuvvon mearis gárgida birrasii. Sáhttá dušše govahallat, makkár mearit šaddet čáziide dain guovlluin, gos máinnašuvvon guokte stuorra eanu gávnnadeaba. Dál lea buorre muitit ahte okta oljotonna gokčá 12 njealjehaskilomehtera čázeoaivvi. Biras lea ollásit nuoskkiduvvon.

Sovjetlihtus leat oljojohtasat buohkanassii 100 000 kilomehtera. Juohke jagi dáhpáhuvvet sullii 11 000 lihkohisvuođa, goas olju dieđusge gárgida lundui. Jagi 1979 dušše ostajáhkaid ja vogulaid autonomalaš biiregottis dáhpáhuvve 120 lihkohisvuođa. Ovttage lihkohisvuođa geažil čázeoaivvis lei vahku áigge gávcci sentemehtera assosaš oljogeardi.

Nižnevartovsk


Nižnevartovsk'a, mii lea ostajáhkaid ja vogulaid autonomalaš biiregottis, viidodat lea 126 000 njealjehaskilomehtera. čáhcejohtolagat (jogat, ádjagat) leat buohkanassii 2500. Juo oljoohcama álgoáiggiid eanavuođu ealli geardi duššai - ledje dollabuollimat ja olju golggai birrasii. Dál olju ii šat cirggo iešalddes eatnan ala, dat ferte bumpejuvvot. čiekŋaleamus bohkanráiggit gokčojuvvojit seaguhusain (mas lea čáhci ja sáltesuvri), mii dasto šaddá oljju mielde johtasiidda ja ruostuda daid. Johtasiid geavahanahki oatnu máŋggain jagiin, dat golgagohtet jos dat eai molsojuvvo áiggil. Dál dán guovllus leat oljojohtasat buohkanassii 18 000 kilomehtera, ja dán jođasfierpmi siste leat 21 576 oljogáldu. Juohke jagi doppe váldojuvvojit atnui juoba 250 ođđa vuorkasaji. Dušše jagi 1987 dáhpáhuvve 58 lihkohisvuođa, mat lebbejedje 26,9 hektára sturrosaš viidodahkii 5497,5 tonna oljju.

Seamma jagi vuođđuduvvui bargoprikáhtta dáistalit oljolihkohisvuođaid vuostá. Dán joavkkus leat goittot mielde áibbas menddo vehá olbmot, geaidda dasa lassin máksojuvvo oalle funet. Olju goivojuvvo spánnjaiguin čázeoaivvis. Dahje čáhcái gilvojuvvojit soktaplastihkkastuhkat, mat dasto čoggojuvvojit eret háŋgguiguin, go daidda lea njammasan dievva olju. Jeaggeguovlluide čoggon olju boldojuvvo, garra eatnamis olju gokčojuvvo sádduin ja dasto eana plovejuvvo. Nižnevartovsk'is doaibmi oljofitnodagas leat 1805 oljovuorkká, mat leat eanaš jeaggeguovlluin. Muhto vuorkkáid seainnit rihkkašuvvet áiggi mielde ja olju beassá bodnečáhcái ja duššada birrasa.

Mihtádusaid mielde áibmu fuotnu oppa áiggi. Áimmu gavjadoallu manná 47 proseanttain badjel alimus lobálaš ráji, hávkkadoallu (typpipitoisuus) fas 17 proseanttain. Oljju mielde boahtá bajás maiddái eanagássa, ja dat dieđusge boldojuvvo, mii fas rievdada sakka báikkálaš dálkkiid.

Dasa lassin guovlluid, gokko Irtysh luoitá Ob-etnui, goaridit buotlágan mirkkolaš ávdnasat, man geažil ollu olbmot buohccájit borrasii. Ob-eanu bodnemođis lea issorasat olju, mihtiduvvon mearit mannet báikkuid 500-geardásaččat alimus lobálaš árvvuid badjel. Dán guovllus bivdojuvvui ovdal 40 proseantta Sovjetlihtu sisčáhcesállašis. Buoret guliid doppe lea dál dušši ohcat.

Ii das galle, luonddu dássedeattu rihkkot vel johtolatoktavuođatge. Ruovdegeaidnu Tjumen'is Novyj Urengoj'ii lea dego issoras buođđu, mii rievdada sakka čáhcedoalu. Dat hehtte suddančáziid golgamis eret. Viiddis meahcceguovllut báhcet dulvvi vuollai, muorat jápmet ja guohcagit. Guovlluin, gos ovdal šattai sembrabeahci, leat dál dušše sáttočastasat. Poláragierddu birrasiidda ihtet fas girdisáttoduovdagat. Seammalágan váikkuhusat leat biilageainnuin ja johtasiin, mat lassánit juohke jagi.

Oljobargi sáŋgárvuođa veardádusgovvan lei ovdal 280 kilomehtera guhkkosaš ja 100 kilomehtera govdosaš Samotlar-jávri. Dál dat lea jápmán. Das ii leat čáhci, muhto olju. Seammaláhkai lea geavvan Kara-jávrái. Guollenálit leat sakka geahppánan. Njurjot jápmet dávjjit ja dávjjit. Oarje-Siberiias čađahuvvon ekonomalaš rievideapmi ii duššat dušše ealliid ja šattuid, muhto maiddái olbmuid, geat leat don doložis ássan guovlluin. Ostjáhkaid, vogulaid ja samojedaid eallinbiras goarrána loahpalaččat. Ja loahpas boahtá dáid guovlluid eamiálbmogiid vuorru.

Fuolaid eana


Báikkálaš ja guovlluguovdasaš birasvahágat čuhcet dalán čalbmái juohke sajis Sovjetlihtus. Luondu lea báikkuid juo ollásit duššaduvvon, ekologiia dáfus dehálaš šattut eai adnojuvvo árvvus. Riššadioksiidadoallu lea erenoamáš stuoris Siberiia gávpogiin omd. Norilsk'is, Krasnojarsk'is ja Abakan'is. Eará gávpogat ja Baikal-jávrri birrasat fas gillájit hávkkaoksiiddaid stuorra mearis. Oarje-eurohpalačča gáddu viiddis, friddja ja ekologalaččat guoskameahttun Siberiias lea ja bissu gáddun.

Erenoamáš váralaččat leat čáhcedollui guoski doaimmat. Sullii 84 proseantta Sovjetlihtu jogain golggiidit Siberiias. Jogaid čáhci skievttiduvvo ja duolvviduvvo. Jogat buktet merrii juohke jagi sullii 40 miljovnna tonna vahátlaš ávdnasiid. Ja dása eai leat lohkkon ávdnasat, mat golggahuvvojit njuolgga jogaide čoagginjohtasiid mielde.

Eanagása ja oljju ohcamat ja fievrrideapmi nuoskkidedje dehálaš guollečáziid eandalit Ob-, Irtysh- ja Petšora-eanu guovlluin sihke Jamal'a njárgaeatnamis. Buot eanemus leat nuoskkiduvvon Siberiia jogat, Sahalin'a sullo jogat ja Guoládatnjárgga jogat. Maiddái Baikal-jávri lea oalle heajos ortnegis. Máŋggat čázit oljogittiid lahka ostjáhkaid ja vogulaid autonomalaš biiregottis leat nu bahás duolvan ahte čázi sáhttá buollahit! Eanaš jogat luitet Barentsamerrii, man guollenálit leat jávkan.

Šattut ja eallit leat váras. Industriiabázahusat duššadit juohke jagi duháhiid hektáraid vuovddi. Máŋggat šlájat leat váras sogahuvvat. Logit ja logit sámel-, jeagel- ja guopparšlájat leat aiddo jávkamin. Erenoamáš uhkiduvvon dilis leat maiddái 463 eallišlája. Ráđđehus lea juohkán mihtidanrusttegiid vahátlaš ávdnasiid mihtideami várás, muhto hárvásat dain leat geavahusas. Birrasa nuoskkidit industriia ja oljobumpemiid lassin Jakutia timántaruvkket ja davvenuorta-Siberiia golleruvkket.