Buresbirgejumi haddi
Birasvahágat ja Siberiia eamiálbmogat
Sovjetlihtu "stáhtala luondokomitea" lea gárvvistan gártta Siberiia birasvahágiid birra. Buot orru leamen ortnegis dakko, gokko Irtysh-eatnu golgá Ob-etnui (ostajáhkaid ja vogulaid ássanguovllut). Muhto go geahččá dárkileappot gártta, de duohtavuohta čielgagoahtá johtilit.
Viidodagas, mii lea 4000 kilomehtera guhkki davil máttás, lea buohkanassii golmma miljovnna njealjehaskilomehtera viidosa čážádatortnet (13,5 % oppa Sovjetlihtu viidodagas). Hálddahuslaččat dasa gullet Tjumen'a, Omsk'a, Novosibirsk'a, Kemerovo, Sverdlovsk'a ja Altai biiregottit. Doppe leat valjis buotlágan attut ja eallit, muhto doppe leat maiddái Sovjetlihtu stuorámus oljo- ja eanagássariggodagat. Jagis 1964 doppe lea bumpejuvvon badjel vihtta miljárdda tonna olju. Jahkeduháha loahpa rádjai doppe fidne vel oljju árvvu mielde 500 000 tonna jagis. Dan maŋŋá olju lea lohppii geavahuvvon moattelot jagis.
Oljju bumpedettiin sullii guokte proseantta bumpejuvvon mearis gárgida birrasii. Sáhttá due govahallat, makkár mearit addet čáziide dain guovlluin, gos máinnauvvon guokte stuorra eanu gávnnadeaba. Dál lea buorre muitit ahte okta oljotonna gokčá 12 njealjehaskilomehtera čázeoaivvi. Biras lea ollásit nuoskkiduvvon.
Sovjetlihtus leat oljojohtasat buohkanassii 100 000 kilomehtera. Juohke jagi dáhpáhuvvet sullii 11 000 lihkohisvuođa, goas olju dieđusge gárgida lundui. Jagi 1979 due ostajáhkaid ja vogulaid autonomala biiregottis dáhpáhuvve 120 lihkohisvuođa. Ovttage lihkohisvuođa geažil čázeoaivvis lei vahku áigge gávcci sentemehtera assosa oljogeardi.
Nižnevartovsk
Nižnevartovsk'a, mii lea ostajáhkaid ja vogulaid autonomala biiregottis, viidodat lea 126 000 njealjehaskilomehtera. čáhcejohtolagat (jogat, ádjagat) leat buohkanassii 2500. Juo oljoohcama álgoáiggiid eanavuođu ealli geardi duai - ledje dollabuollimat ja olju golggai birrasii. Dál olju ii at cirggo iealddes eatnan ala, dat ferte bumpejuvvot. čiekŋaleamus bohkanráiggit gokčojuvvojit seaguhusain (mas lea čáhci ja sáltesuvri), mii dasto addá oljju mielde johtasiidda ja ruostuda daid. Johtasiid geavahanahki oatnu máŋggain jagiin, dat golgagohtet jos dat eai molsojuvvo áiggil. Dál dán guovllus leat oljojohtasat buohkanassii 18 000 kilomehtera, ja dán jođasfierpmi siste leat 21 576 oljogáldu. Juohke jagi doppe váldojuvvojit atnui juoba 250 ođđa vuorkasaji. Due jagi 1987 dáhpáhuvve 58 lihkohisvuođa, mat lebbejedje 26,9 hektára sturrosa viidodahkii 5497,5 tonna oljju.
Seamma jagi vuođđuduvvui bargoprikáhtta dáistalit oljolihkohisvuođaid vuostá. Dán joavkkus leat goittot mielde áibbas menddo vehá olbmot, geaidda dasa lassin máksojuvvo oalle funet. Olju goivojuvvo spánnjaiguin čázeoaivvis. Dahje čáhcái gilvojuvvojit soktaplastihkkastuhkat, mat dasto čoggojuvvojit eret háŋgguiguin, go daidda lea njammasan dievva olju. Jeaggeguovlluide čoggon olju boldojuvvo, garra eatnamis olju gokčojuvvo sádduin ja dasto eana plovejuvvo. Nižnevartovsk'is doaibmi oljofitnodagas leat 1805 oljovuorkká, mat leat eana jeaggeguovlluin. Muhto vuorkkáid seainnit rihkkauvvet áiggi mielde ja olju beassá bodnečáhcái ja duada birrasa.
Mihtádusaid mielde áibmu fuotnu oppa áiggi. Áimmu gavjadoallu manná 47 proseanttain badjel alimus lobála ráji, hávkkadoallu (typpipitoisuus) fas 17 proseanttain. Oljju mielde boahtá bajás maiddái eanagássa, ja dat dieđusge boldojuvvo, mii fas rievdada sakka báikkála dálkkiid.
Dasa lassin guovlluid, gokko Irtysh luoitá Ob-etnui, goaridit buotlágan mirkkola ávdnasat, man geažil ollu olbmot buohccájit borrasii. Ob-eanu bodnemođis lea issorasat olju, mihtiduvvon mearit mannet báikkuid 500-geardásaččat alimus lobála árvvuid badjel. Dán guovllus bivdojuvvui ovdal 40 proseantta Sovjetlihtu sisčáhcesállais. Buoret guliid doppe lea dál dui ohcat.
Ii das galle, luonddu dássedeattu rihkkot vel johtolatoktavuođatge. Ruovdegeaidnu Tjumen'is Novyj Urengoj'ii lea dego issoras buođđu, mii rievdada sakka čáhcedoalu. Dat hehtte suddančáziid golgamis eret. Viiddis meahcceguovllut báhcet dulvvi vuollai, muorat jápmet ja guohcagit. Guovlluin, gos ovdal attai sembrabeahci, leat dál due sáttočastasat. Poláragierddu birrasiidda ihtet fas girdisáttoduovdagat. Seammalágan váikkuhusat leat biilageainnuin ja johtasiin, mat lassánit juohke jagi.
Oljobargi sáŋgárvuođa veardádusgovvan lei ovdal 280 kilomehtera guhkkosa ja 100 kilomehtera govdosa Samotlar-jávri. Dál dat lea jápmán. Das ii leat čáhci, muhto olju. Seammaláhkai lea geavvan Kara-jávrái. Guollenálit leat sakka geahppánan. Njurjot jápmet dávjjit ja dávjjit. Oarje-Siberiias čađahuvvon ekonomala rievideapmi ii duat due ealliid ja attuid, muhto maiddái olbmuid, geat leat don doložis ássan guovlluin. Ostjáhkaid, vogulaid ja samojedaid eallinbiras goarrána loahpalaččat. Ja loahpas boahtá dáid guovlluid eamiálbmogiid vuorru.
Fuolaid eana
Báikkála ja guovlluguovdasa birasvahágat čuhcet dalán čalbmái juohke sajis Sovjetlihtus. Luondu lea báikkuid juo ollásit duaduvvon, ekologiia dáfus dehála attut eai adnojuvvo árvvus. Riadioksiidadoallu lea erenoamá stuoris Siberiia gávpogiin omd. Norilsk'is, Krasnojarsk'is ja Abakan'is. Eará gávpogat ja Baikal-jávrri birrasat fas gillájit hávkkaoksiiddaid stuorra mearis. Oarje-eurohpalačča gáddu viiddis, friddja ja ekologalaččat guoskameahttun Siberiias lea ja bissu gáddun.
Erenoamá váralaččat leat čáhcedollui guoski doaimmat. Sullii 84 proseantta Sovjetlihtu jogain golggiidit Siberiias. Jogaid čáhci skievttiduvvo ja duolvviduvvo. Jogat buktet merrii juohke jagi sullii 40 miljovnna tonna vahátla ávdnasiid. Ja dása eai leat lohkkon ávdnasat, mat golggahuvvojit njuolgga jogaide čoagginjohtasiid mielde.
Eanagása ja oljju ohcamat ja fievrrideapmi nuoskkidedje dehála guollečáziid eandalit Ob-, Irtysh- ja Petora-eanu guovlluin sihke Jamal'a njárgaeatnamis. Buot eanemus leat nuoskkiduvvon Siberiia jogat, Sahalin'a sullo jogat ja Guoládatnjárgga jogat. Maiddái Baikal-jávri lea oalle heajos ortnegis. Máŋggat čázit oljogittiid lahka ostjáhkaid ja vogulaid autonomala biiregottis leat nu bahás duolvan ahte čázi sáhttá buollahit! Eana jogat luitet Barentsamerrii, man guollenálit leat jávkan.
Šattut ja eallit leat váras. Industriiabázahusat duadit juohke jagi duháhiid hektáraid vuovddi. Máŋggat lájat leat váras sogahuvvat. Logit ja logit sámel-, jeagel- ja guopparlájat leat aiddo jávkamin. Erenoamá uhkiduvvon dilis leat maiddái 463 eallilája. Ráđđehus lea juohkán mihtidanrusttegiid vahátla ávdnasiid mihtideami várás, muhto hárvásat dain leat geavahusas. Birrasa nuoskkidit industriia ja oljobumpemiid lassin Jakutia timántaruvkket ja davvenuorta-Siberiia golleruvkket.